Juuli oli mul puhkamise kuu ja pool sellest veetsin ma Euroopas ringi rännates.
Veel enne reisi nädalavahetusel käisime sõpsidega (Andre, Triin, Henri, Iff, Brita, Kaspar, Tanel, Angela, Liana, Mikk ja Loki) Pärnus, sest poistel toimus tänavahokituuri 2. etapp seal laupäeval ja tuli mõte, et paneme seltskonna kokku ja sõidame terveks nädalavahetuseks siis juba suvepealinna. Mõeldud, tehtud. Liana leidis meile mõnusad majakesed, mis asusid veidi Pärnust väljas. Reedel pakkisime autod täis ja võtsime suuna Pärnu poole. Saime kõik rannas kokku ja panime plaani paika, et lähme käime poes ja suundume oma majakeste poole. Aga enne, aga enne!
Rannas oli end maha potsatanud rändav Tivoli Tuur. Olin sel aastal 2 korda enda jalga sinna tõstnud, kuid kummagil korral ise reaalselt millegi peal ei käinud (kuigi väga tahtsin). Need, kes mind teavad, on teadlikud ka sellest, et igasugused lõbustuspargid ja fun-fun sõidud mulle täiega meeldivad ja selles osas jään ma vist lapseks eluks ajaks. Et kui teiste jaoks tunduvad need täitsa lambikad ja "ei viitsi tiirutama minna", siis ma ikka tahaks ja tahaks! Muidugi ma ei räägi nendest laste omadest, vaid ikka kõige ägedamatest! Sel korral ma olin kindel, et ega ma ka nüüd sõitma lähe, sest keegi seda teha ei viitsi ja üksi ma ka nagu sinna peale ei taha minna. Panime plaane paika ja ma samal ajal ütlesin naljatledes Triinule, et käime enne atraktsioonide peal ka ja kae imet- Triinu oli minuga nõus, hurraaa! Leidsime 2 atraktsiooni, millele minna soovisime ja ostsimegi endale piletid. Esimene neist oli üks mu aegade lemmik- kui Rocca Al Mares kunagi lõbustuspark oli, siis seal oli atraktsiooni nimeks "Miami". Ehk- see on see sama värk, mille peale ma oma noorema õe ja ta sõbra üksinda saatsin, kui me loomaaias käisime (kirjutasin mõnes eelnevas postituses). Selle atraktsiooni nuppudevajutajal oli enne vist nii igav, et nüüd, kui me sinna veel mõne inimesega peale läksime, ei tahtnud ta meid sealt väga kuidagi alla lasta! Ühtepidi ja teistpidi ja uuesti ja uuesti.. Päris pikalt tiirutasime seal, enne, kui uue atraktsiooni peale jõudsime. See oli selline ümmargune, kus olid omakorda ümmargused ringikesed, kuhu sisse said istuda ja siis pandi sind igatepidi keerlema ja tunne selline, et kohe lendad sealt ära. Kunagi olid need mingisugused jäämäed. No see sõit oli ikka nii naljakas! Ja mida rohkem naerad, seda rohkem need onud seal sind keerutama ka tõmbavad :D Fun-fun!
Need majad, mis Liana meie seltskonnale leidis, olid väga ägedad! Mõnusas eraldi kohas, suure hooviga ja kõige vajalikuga. Üks maja oli suurem ning teine, saunaga, veidi väiksem. Nagu me ise ütlesime, paaride maja ja poissmeeste maja :D Esimene õhtu grillisime ja tšillisime, pidasime maha beerpongi meistrivõistlused, tegime sauna ja tünni ja nautisime meeleolukat õhtut.
Järgmisel hommikul, 30 muna ja 40 peekonilõiku hiljem (meie 10se seltskonna hommikusöök), sättisime end linna poole, kes mängima ja kes kaasa elama. Ja kui esimesel etapil jäid kutid 2. kohale, siis nüüd tegid nad puhta töö ja võitsid. Peale pikka päeva suundusime tagasi oma puhkemajadesse, tšillisime veidike seal ning sättisime end linna poole, plaanisime välja minna. Tellisime 2 taksot- Brita vanaisa sõidutas neidusid ning üks diskobuss (reaalne diskokuulide ja laserite ja diskovalgustusega muusika saatel liikuv peobuss) kuttidele. Leidsime Rüütli tänava kõrvalt ühe pubi ja potsatasime maha. Veetsime seal aega ning edasi läks pool tiimi klubisse diskotama ning teine pool, kus minagi olin, läks linna peale foodi otsima. Keegi pani meile pähe mõtte, et kuskil on Bravo burks ja just seda meil praegu tarvis ongi. Nii me tiirutasime kesklinnas aga kohta üles ei leidnud. Pidime lõpuks siiski ranna poole liikuma, et seal soovitut saada. Ja edasi viis meid takso juba meie majakesse tagasi.
Pühapäeval ärkasime, panime asjad kokku ja kes suundus koju, kes Pärnu peale. Me otsustasime mõnest poest läbi käija ja siis Steffanisse sööma minna. Olen seal varem ühe korra käinud ja ootasime oma toitu pea tund aega. Seetõttu pole enam olnud soovi sinna minna, tundus, et liiga popp koht ja peab kaua ootama. Aga mul on megahea meel, et selle valiku tegime, sest sain elu parimat pastat seal! No ports oli ka kõige suurem, mida üldse näinud olen aga pasta oli nii nii nii maitsev!!!
Kõhud täis, võtsime suunad kodude poole. Mina ja Andre pidime kohe pakkima hakkama, sest esmaspäeval ootas meid sõit Euroopasse!
Euroopa reis oli kavas märtsist alates ja nüüd oli 4 kuud ootamist lõpule jõudnud. Nimelt kutsusid meid endaga reisile kaasa Mummi ja Jassi (kes ei tea, siis mu vanavanemad, kes ei ole nõus sellega, et neid vanavanemateks kutsuksime). Nad helistasid mulle märtsis ja kutsusid meid Andrega Euroopa reisile kaasa. Reis oli nende sünnipäevakink minule :) Niisiis, 17. juuli oli meil väljasõit ja 30. juuli olime tagasi kodus. Reisisime me kahe matkaautoga- ühes autos mina, Andre, Mummi, Jassi, mu täditütar Karoliina ja tädipoeg Marcus. Teises autos oli mu onu oma perega. Kokku oli meid reisul 10. Niisiis, 17. juuli, esmaspäeva lõunal oligi meil väljasõit Ääsmäelt. Kuna reisist on möödas juba rohkem, kui kuu, siis vabandan juba ette, kui mingi detailiga puusse panen. Ma proovin küll mitte aga ehk on mõni tegevus liikunud ühest riigist teise või miski järjekord on sassis. Minu mälu üpris tihti trikitab, nagu nii mõnigi teist teab ehk mul ei jää päris hästi kõik tihtipeale meelde. Igatahes! Esimene peatus- Tabasalu :D
Miks Tabasalu? Meie matkaauto oli sealt renditud. Tegime autoga tutvust, kolisime ümber ja jätkasime sõitu. Tegime väikse shopingu toidupoes ning järgmine peatus oli D-terminal, kus onu oma perega meid ootas. Meie marsruut kulges läbi Rootsi ja esmaspäeva õhtul kell 18 väljus meie kruiisilaev Tallinnast. Marsruudi kohta nii palju, et esialgne plaan oli sõita Hispaaniasse välja, teekonnaks Läti-Leedu-Poola-Saksamaa-Prantsusmaa-Hispaania ning sama teed tagasi. Lõpuks kulges aga marsruut järgmiseks: Rootsi-Taani-Saksamaa-Prantsusmaa-Šveits-Itaalia-Sloveenia-Austria-Tšehhi-Poola-Leedu-Läti ja kodumaa. Miks marsruut muutus, sellest hiljem. Aga, D-terminalis..
Kohtusime sadamas teise matkaautoga, sõitsime laevale, leidsime kajutid üles ja vaatasime ringi. Jällegi, kes mind teab, see teab ka, kuidas mulle meeldib ikka ja jälle Rootsi kruiisida :D Seekordne kruiis oli mõnus ja rahulik, hommikul algas ju pikk sõit. Ja esimest korda mängisin laeval Bingot! Ostsime kõik endale ühe pileti ja nagu ikka, jäi kõigil alati kuskilt üks number puudu. Vaatasime kajutis filmi ning kesköö paiku jäime magama, et hommikul virgad ja krapsid olla!
Hommikul ärkasime, pakkisime end kokku ja einestasime Rootsi lauas. Sõit Malmösse, kust algab Sundi sild, mis viib Rootsist Taani, oli veidi üle 600 km pikk. 18. juuli õhtul kella 21 paiku olime sillale jõudnud. Sild on 8 km pikkune, 3 km sellest on tegelikult tunnel, mis asub Taani poolses otsas.
Sõitsime Taanis ka veel edasi, kuni hakkas juba pimedaks minema. Tegime kiire söögipeatuse, unisematele said voodidki tehtud ja sõitsime veel peale keskööd edasi. Taanis oli nii palju ilusaid sildu, mis öösel eriti eredalt särasid :) Uni oli suur ja proovisin ka mina magama jääda. Meie voodi asus salongi kohal ehk üleval esiotsas. Iga väike hüpe ja minimaalne pidurdus, kõik oli äärmiselt hästi tunda. Üleval oli aken küll olemas, kuid külje peal, seega ei näinud ma, mis olukord eespool on. Ja ma olen üpris suur pabistaja kaa. Ja kujutasin ette muidugi, et mis siis kui miskit juhtub. Kuhu ma lendan siit, kui äkki pidurdada tarvis on? No ma mitte ei saanud seal rahulikult magada, õige varsti läksin tagasi alla. Ja veidi aega hiljem parkimise end juba ära ka, et magada ning hommikul edasi sõita.
Järgmise pika sõidupäeva lõpuks jõudsimegi juba Rusti linna, Saksamaale. Ehk- teisipäeva hommikul alustasime sõitu Stockholmist ja kolmapäeva õhtul jõudsime Rusti. Kokku teeb see ca 1850 kilomeetrit! Aga miks me Saksamaal just Rusti linna läksime?
Seepärast, et seal asub üks megasuur, Saksamaa suurim lõbustuspark Euroopa Park! Vanavanemad ja mu ülejäänud famiilia on seal varem käinud ning ka seekord oli see meie reisi kindlaks ja pikemaks peatuskohaks.
Euroopa Park koosneb 15 temaatilisest alast, iga ala on mingi kindla riigi nägu- esindatud on selle riigi rahvuslik arhitektuur, toidud, loodus ja kõik, kõik. Et Skandinaavia alal teenindasid meid viikingid ja Venemaa osas pakuti pelmeene jne. Kõik oli viimsete detailideni mõeldud ja ikka nii põhjalikult, et võiski arvata, et oled kuuma päikese all Hispaanias.Igatahes väga kihvt! Kogu pargi ala oli meeletult suur ning esialgu kaarti vaadates ajas see aina rohkem segadusse. Park on lausa nii suur, et seal sõidab ringi rong, mis sind soovitud kohta viib. Ja esimese asjana me selle peale istusimegi, et tervele pargile tiir peale teha ja aimu saada, kus miskit asub.
Esimesel päeval alustasime kohe pargi algusest nende atraktsioonidega, mis meile kõige rohkem silma jäid. Esimeseks oli üks huvitav õudustemaja. Ja inimesed, kes minuga kunagi üldse lõbustuspargis käinud on, teavad, et üks asi, mis mulle nendes parkides ei meeldi, on õudustemajad. Iga hetk pead valmis olema, et keegi kuskilt välja hüppab ja et midagi hirrrmsat näed. Kõige hullem kogemus üldse õudustemajaga on olnud mul Pariisis, kus olid inimesed ise õudsaid värke meile seal tegemas! Igatahes...
Euroopa Pargis käisime läbi ikka kõige vägevamad atraktsioonid ja pettuma me ei pidanud! Park on nii suur ja tõsi on see, et ühe päevaga ei jõua sa kõike seda läbi käia, mida soovid. Rahvast on meeletult ja järjekorrad on tihti päris pikad aga sõidud on seda väärt ;) Hea on see, et enne, kui järjekorda minema hakkad, näed sa tablood, mis näitab aega, kui kaua ootama peaksid, et atraktsioonile saada. Ei ole need midagi nii hullu, ei jätnud ühelegi atraktsioonile seetõttu minemata ja kunagi ei pidanud ootama rohkem, kui 15 minutit.
Euroopa Park oli megasuperhüperäge oma metsikute ja vähem metsikute atraktsioonidega. Äge oli ka see, et mu vanavanemad tegid ka nii mõnegi sõidu meiega kaasa. Noh, kui käisime ühel päris julgel atraktsioonil, kus sõit toimus täielikus pimeduses ja korralikul kiirusel, siis peale seda oli mu vanaisa Jassi küll päris hapu näoga. Aga järgmisel päeval tuli ta pilvelõhkujate katusele meiega peadpööritavale sõidule, seega ju siis midagi väga hullu tal ka polnud :D :D :D
Käisime Euroopa Pargis söömas sellises kohas, kus ise laua taga arvutist tellisid endale söögid ja joogid ning need tulid lauale just nii!
Veidike meie marsruudi muutumisest kah. Nimelt põhjus, miks me Saksamaale läbi Rootsi ja Taani sõitsime oli see, et esiteks, miks ka mitte! Teiseks, marsruudi pikkus väga ju ei muutu ja kuna too Poola tee, mis meid Saksamaale oleks viinud, oli täis meeletuid teetöid, siis aega me ka ei kaotanud. Miks kadus aga ära Hispaania ja Barcelona linn, kuhu minna tahtsime? Seepärast, et meie 2017. aasta matkaauto ei vedanud meid miskipärast mägedest üles. Onu sõitis autoga ees ja me huugasime järele, no mitte ei tahtnud see auto üles minna. Seetõttu otsustati, et me ei hakka aina mägisematesse kohtadesse minema ja muudame veidi marsruuti. Sõitsime Saksamaalt Šveitsi, kus taevast sadas alla suuri jäätükke.
Šveitsist liikusime Itaaliasse, kus peatusime ühes Milano karavanipargis. Milanos oli meeletult palav, termomeeter näitas 39,6. Meie õnneks olime selleks päevaks plaaninud käigu karavanipargi kõrval asuvasse väliveeparki. Vesi oli külmem, kui kodumaa veeparkides aga ilm oli kuumem ka, seega see oli supermõnus! Teate küll, et mina väga ei päevita niisama, seega 10 minutit ühtepidi ja 10 teistpidi ja juba oli mu nahk väga jumekas. Ülejäänud aja veetsin vees, sest seal on palju parem alati. Käisime mõndade sõitude peal ja mulistasime niisama. Õhtul grillisime ja tšillisime ja hommikul ärkasime, sõime, pakkisime end kokku ja sõitsime linna peale.
 |
| Üks khuul pilt! Ei, Andre ei kanna selliseid prille, need kuuluvad mulle :D |
24. juulil käisime Milano linnas. Parkisime tänavale ning jalutasime kurikuulsale Milano moetänavale. Nägime ära ka meeletu Milano toomkiriku, kuid sinna sisse ja üles me minema ei hakanud, sest vot seal oli meeletu järjekord. Käisime niisama ringi, vaatasime melu ja elu ja poode.
 |
| Milano tänaval nägime täiesti juhuslikult tuttavat trikoloori ;) |
 |
| Milano toomkirik |
Järgmisel päeval sõitsime Itaalias edasi ning tegime peatuse Aadria mere ääres. Parkisime enda matkaautod ära ning alustasime minimatka mööda igasugu teid ja treppe allapoole, randa. Tee oli ca 15 minutit pikk ja esialgu ju ainult allamäge. Kõndisime oliivipuude vahel randa, et end jahutada. Vesi oli niii mõnus ja seda jahutust oli täiega tol päeval vaja.
Itaaliast jõudsime samal õhtul Sloveeniasse, kus tegime pikema peatuse. Kõht oli tühi ning tahtsime head, sooja toitu kuskilt saada. Leidsime mingi suurema kaubanduskeskuse, sõime kõhud täis ja leppisime kokku, et nüüd tuusleme poodides ringi. Samal ajal tõusis väljas tugev tuul ja tumedad pilved liikusid lähemale. Tuul oli nii tugev, et meie matkaatuo alarm hakkas lausa tööle! Selle alarmiga oli kogu aeg mingisugune värk :D
Pea iga õhtu minimaalselt 2 korda hakkas meie auto alarm igasugustel põhjustel tööle. Tõsi, üks õhtu oli see ka asja eest, sest nimelt prooviti meid röövida. Meie autosse sisse ei saadud, sest alarm hakkas tööle, küll saadi aga minu onu autosse sisse. Varastati väheke sularaha, mis salongist leiti selle ajaga, kuni meie alarm tööle hakkas. Aga muidu tegi see alarm pidevalt meiega trikke ja kuigi see juhtus tihti siis, kui nii mõnigi meist magas, oli see alati ikka nii naljakas noh :D
Edasi viis meid tee Austriasse, kus sõitsime enamuse ajast Alpide kõrval ja vaated olid lihtsalt aaaaahh kui ilusad. Oleme seal varem käinud ja näinud küll aga siiski, no mega, mega, mega kena ikka. Üks õhtu tegime pimedas peatuse sellises kohas, kus meid ümbritsesid väga lähedal igalpool kõrged mäed, mille kohal käis meeletu torm ja vot see oli äge vaatepilt!
Austriast jõudsime Tšehhi, siis juba Poola ja Leedu. Leedus peatusime Ristimäe juures. Ristimägi (mis tegelikult ei ole üldse mäe moodi) on üks väike küngas, kushu sadade aastate jooksul on palverändurid riste toonud. Nüüd käivadki turistid ja kohalikud sinna riste viimas ning sellest on saanud üks vaatamisväärsus. Riste on seal üle 200 000 ning nii erinevaid. Kes on ostnud, kodus ise teinud või kohapeal käbidest kokku pannud.
Edasi juba jõudsime lõunanaabrite juurde ning tagasi kodumaal olime vist juba 28.ndal?!
Koju jõudes tulid meile vastu mu vanemad ja nende sõbrad, kes olid teel naabrite juurde tünnisauna ning õige varsti ühinesime ka me nendega.
Päris raske on ikka kirjutada poolteist kuud hiljem sellest reisist. Mõtlesin küll, et panen reisil iga õhtu kirja, mis tegime ja kus käisime aga no polnud nagu vajadust kah. Nautisin puhkust mõnuga :)
Vot selline väike ülevaade reisist. Oleksin võinud kah veel detailsemalt kirjutada aga niigi pikaks juba läheb, et las olla ;)
Sissekanne on juba piisavalt pikk, seega nüüd lõpetan. Ülejäänud suuremad suvised toimetused tulevad järgmises postituses. Seniks aga tsauka!