Olaa suvitajad!

Juunikuu on täies hoos ja kõigil tegemisi palju. Minu juunikuu on ka omas sujuvas voolus edasi liikunud ja juba uuel nädalal ootab ees puhkus! Aga enne tulevikku ruttamist kirjutan möödunud  kahe nädala toimetustest.

Nagu teate (kes on varasemalt lugenud mu postitusi) on meil kodujänes õue peal, kellel puuris hein on ja meil endal sellist heinamaad ju kuskil pole, et saaks hulgi teha. Eelmine suvi sain ühelt poolt naabrite maalt heina teha, see aasta aga natuke teistmoodi. Nimelt, kes veel ei tea, siis meil tuleb peaaegu, et korraga juurde 3 naabrit. Juba praegu meie naabrid olevad Kata, Rix ja väike Ranette tulevad meile natuke lähemale ning ära osteti ka kaks järjestikku maad teisel pool meie krunti. Ja just need teiselt poolt tulevased naabrid tegid üks päev enda krunti puhtkas ja ma panin kohe silma peale, et neil on selline paras kogus mõnusat heina seal, mida ma sooviks suurima hea meelega enda pööningule saada. No, läksin ma siis tulevase naabrimehe juurde, tutvustasin end ja küsisin kohe, et kas võiksin heina endale saada. Naabrimees oli muidugi õnnelik ja pikemat aega pead vaevanud, et mis ta sellega nüüd teeb küll. Väga hea! Nii me õdedega siis juunikuu üheksandal päeval natuke toimetasime ja vedasime selle heinakese enda maa peale kuivama. Laupäeval keerasin selle kenasti ümber ja pühapäeval viisin pööningule. Jess, win-win kõigile!

Sõber Rauno lõpetas enda karjääri kaitseväes ning on tagasi oma igapäeva elus. Tal oli 10. juunil sünnipäev ja lausa juubel- 25! Seda tähistas ta 9. ehk reedel enda krundil, kus tal on mõnus suur hoov, saunamajake ja grillmaja. Ikka ja alati on mõnus sinna tema sünnipäevadel tagasi minna. Mängisime mölkkyt ja seven'it, kutid proovisid teha rekordeid jalgpalliga, viskasime hommikul kell 4 lendavaid taldrikuid ja muid ümmargusi asju mööda hoovi ja hommikul jõudsime koju koos tõusva päikesega. Nagu ikka, oli ka seekord tore ja mõnus ja igati lõbus, kui rahvas kokku saab :)
Ja kui rääkida sõpradest ja kaitseväest, siis varsti ongi minu kõik sõbrad selle teekonna läbinud. Üks päev siin rääkisin kellegagi, et sõber Timmu läheb varsti, Tannul on veel käimata, tantsupartner Dani ootab see ka veel ees, Martinil on minek juba kahe nädala pärast ja siis ongi vist kõik?!

Laupäeval käisime Timmu, Janeki ja Helaga Tänavatoidufestivalil. Kõndisime ja uurisime ja seisime järjekordades ja oi kui palju inimesi sinna tulnud oli. Järjekorrad oli ca 30-40 minutit ja me Janekiga ootasimegi oma streetfoodi 45-52 minutit. Aga mõnus melu oli üritusel. Õhtul läksime Maidlasse, et teeme ujumise ja chillime niisama aga... Jõudsime kohale ja tuttavad kükitasid tiigi ääres. Läksime vaatama, et mis nad seal teevad ja tuli välja, et seal oli tohutult kaanipoisse. Nii me ujumine ära jäigi, veetsime niisama mõnusalt aega.

Pühapäeval käisime Andrega Mustamäe Apollo kinos piraate vaatamas. Sellega meenus mul üks naljakas seik, mis meil mõni kuu tagasi kinos toimus. Läksime Andre, Timmu ja Raunoga Kongi uut filmi vaatama. Olime just tulnud nänni ostmast ja ootasime, et saaksime saali minna. Asetasime enda nänni diivanile ja vestlesime rahulikult, kuni Andre otsustas, et olukord on liiga igav ning oleks aeg seda muuta- ta viskas enda joogi selle hetke saavutamiseks maha. Noh, mis seal ikka, kõigil juhtub selliseid asju. Ma käisin ükskord Coca Cola Plaza treppidel kõndides terve nänniga pikali. Noh, tead küll, nagu filmis. Kõik juhtus aegluubis- astusin järgmisele astmele ja midagi läks valesti; jook loksus üle ääre, popcorni lendas kahte lehte, ehmunud näoga proovisin kuidagi maapinna enda käte alla saada ja Andre ei suutnud naeru pidama saada.
Seekord olid rollid vahetunud ja küll oli naljakas. Aga paraku ei aidanud see juhtum meie olemist siiski Rauno jaoks piisavalt põnevaks teha ja ta otsustas, et proovib ka enda poolt anda kõik, et asi huvitamaks teha- ja nii ta lõi enda käega minu snäkid sinna äsja kukkunud joogi sisse. Noh, inimesed hakkasid juba mõtlema, et meil on mingisugune eesmärk seda vaipa seal rikkuda, sest need mõlemad äpardused juhtusid sekundilise vahega. Puudu olidki veel Rauno kummikommid ja Andre nachod.
Mul pole kunagi (peale nüüd nende kahe seiga) kinos midagi sellist juhtud, tavaliselt on alati teised kinokülastajad need, kelle sääraste äparduste üle naerda saad aga nüüd näed sa, kohe niimoodi kaks korda järjest.

Igatahes- käisime piraate vaatamas, oli äge ja veidike ootamatute juhtumistega film. Pühapäeval toimus ka meil Ääsmäel kevadlaat, kuhu muidugi sammud seadsin. Mis ma ikka nendelt laatadelt nii väga ootan- eks ikka värsket soolakurki! Eks niisamagi on tore ringi uurida ja puurida aga ega ma tavaliselt mingit nänni laadalt koju ei osta. Silma jäid ka mulle ühed kihvtid kõrvarõngad ja prossid meie rahvuslike sümbolitega, päris kenad olid teised ja pikka aega mõtlesin, kas jaa või eiei. Kuna aga vihma hakkas sadama ja hein oli vaja selle käest ära viia ja tegelikul kõrvarõngaid mul ikka on, siis seekord jäid need ostmata.

Eelmine nädal möödus väga rahulikult. Teisipäeval käisin linnas shoppamas aga seekord mitte midagi endale, vaid meie Vergi puhkemajadesse nänni. Terve auto oli mul põrandast laeni asju täis ja nii võtsingi suuna Vergi poole. Plaanis oli parkimisplats ära trimmerdada, natuke neid platsi auke mullaga täita ja siis üks maja, mis praegu meil rendil ei ole, ostetud asjade ära täita ja koristada jnejne. Võtsin selle nn. naistetrimmeri välja ja sain ehk 3 minutit teha, kui tamiil juba otsa sai ja ei mõelnud ma varu kaasa ka võtta. No olgu, sain naabritelt niiduki laenatud, et kiirelt siis sellegagi asi ära teha ja juba tuligi vihma. Noh, muud toimetused jäid väljas tegemata ja hakkasin autost asju mõlemasse majja tassima.
Olin enne ka oma armsa Kairitiga (minu kursaõde) suhelnud, et ta elab nüüd Rakveres ja tulgu mulle seltsi. Plaanisin Verki ööseks jääda ja saunamajad on sellise metsatuka ääres ja ma kardan pimedust ja pidin seal ju üksi olema ja.. Seltsis segasem, saame Kairitiga lobiseda ja kui ta koju tagasi suundub, jooksen kohe magama. No nagu ikka selle ajaga on, et tihti jookseb too kiiremini eest ära, kui sa jõuad järgi joosta ja nii ka seekord ehk Kairit oma kaaslase Tõnuga jõudis plaanitust hiljem aga kohale nad siiski tulid! Rääkisime paar tundi juttu ja ma toimetasin vahepeal ja oligi juba kõik tehtud, kell palju ja aega magama minna.
No ma tõesti, tõesti kunagi kartsin eriti meeletult pimedust ja olen proovinud end sellest kartusest võõrutada aga mitte 100% pole see kadunud. Nii ma väikeses hirmus läksin üksi magama ja hommikul ärkasin varakult, et õigeks ajaks tagasi tööle jõuda.

Kolmapäeval käisin esimest korda ka ujumas, sõitsime ratastega Maidlasse koos isa, õe ja külla tulnud täditütrega. Neljapäeval niitsin taas muru ja käisin jälle suplemas.

Nädalalõpp möödus taaskord kiirelt. Neljapäeva õhtul alustasime väljas võrguhooajaga. Meie küla võrguplats on ju nüüd pisut uues kuues, sest meie tubli tegutseja Andro osales võrguplatsiga üle-eestilisel konkursil "Võrguplatsid korda 2017", kus rahvahääletuse teel selgitati välja paar platsi, kuhu uus invetar saadetakse. Ääsmäe saavutas rahvahääletuse tubli teise koha ning nüüd ongi meie platsil uus hää kraam.

Reede õhtul kell 22 hakkasime Triinu, tema koera Lote ja minu koera Lexiega Kasti küla poole liikuma. Seal asub Triinu maakodu ja plaanisime nädalavahetuse seal veeta. Ka tema tädid olid laupäevni seal, neil ka hele kutsa endaga kaasas- ehk siis naised ja koerad Kastis. Grillisime ja tšillisime ja lebotasime. Võitsin petangis, juhhei! Õhtul käis külas Peep oma sõbra Rasmusega ja neile saime kaardimängudes pähe teha- kes on eesel, kes ei oska valetada... Pühapäeva varahommikul pugesime põhku. Terve päev oli küll soe aga liiga pilves. Lõunal võtsime suuna juba tagasi kodu poole.

Ja jõudsingi eilse õhtuni- Termika juubel! Teisipäevast alates on Terminaator koos Trafficu ja Kristjan Jõekaldaga tuuritanud üle Eesti, sest Termikas sai 30! Eile toimus viimane kontsert Rapla laululaval ja sinna olidki meil Birgitiga piletid ostetud. Viimasel hetkel otsustas ka mu õde Violette enda sõbranjega kaasa tulla ja juhheiii, suundusimegi kontserdile! Ostsime Birxiga endale Termika pusad ja läksime neidudega lava ette rokkima. Traffic oli äge ja Termikas oli äge ja kõik oli nii kihvtilt üles ehitatud. Näitasid pilte ja 20. aasta vanuseid videoid ja tegid niisama nalja. Igati mõnus kontsert!
Ma tean, et iga asi saab kord otsa, nagu otsustas ka ansambel The Sun, et nende tegutsemine nüüd lõppeb. 15 aastat on seda head asjad tehtud ja nüüd on igaühel omad projektid käsil. Olen 11 aastat päikeseansamblit fännanud ja nüüd siis ongi kõik. Sellel suvel veel viimased kontserdid. See paneb mõtlema, et Termikal on poole rohkem aastaid koos oldud ja... Ärge teie küll veel pille kotti pange!  Ja kui kunagi mitmete aastate pärast nii läheb, siis loodan käia igal suvel ikka ja jälle nende special-kokkutulekukontserdil, nagu neid teeb ansambel Meie Mees. Küll see bänd on alles lahku läinud aga ikka ja jälle iga aasta tulevad kokku tagasi. See idee tasub ka Termikal kõrva taha panna! ;)

See nädal on siis see lõpupidude nädal. Tädipoeg Marcus lõpetab homme Rakveres enda põhikoolitee ning neljapäeval lõpetavad ääsmäekad põhikooli. Kolmapäeval on tööga seoses mul asja taaskord sauekate juurde ning juba ongi jaanid käes!
Jaaniplaanid ei ole veel 100% paigas aga kindel on see, et neljapäeval oleme Ääsmäel, sest minu järjekordne lemmik SHANON TULEB KÜLLA!

Mõnusat juunikuu jätku ja häid jaane!
L.

Termikas 30!

Rauno 25. juubelil Kixteriga, kes sõitis eile Portugali ennast koolitama!

Pidin pilti tegema lihtsalt!
Betti ja Lexie lihtsalt istusid minuteid vaikuses,
üksteise seltsis,
vaatasid kaugusesse.

Kuhu kadus maikuu?!?!

Haiiii!

Mai on möödunud ja ma tõesti ei tea, kuhu aeg küll kaob.. Pole üle kuu miskit kribanud aga nüüd, aga nüüd teen kiire kokkuvõtliku postituse maikuust ja ausõna tuleb järgmine postitus ikka varem, kui kuu aja pärast. Nii, nii, maikuu, mis sa mulle küll tõid?

21. aprillil käisime oma neidudega (ainult Gerda oli puudu) väljas ehk mina, Heidi, Kerttu ja Triin võtsime esialgu suuna Triinu juurde, et rahulikult end valmis seada ja siis sammud Rock Cafe poole seada. Ja oma sõidu tegime me Taxify'ga ja kiidame lõbusat Taxify autojuhti (mul on Taxify'ga autot tellides ainult lõbusad sõidud olnud). Rock Cafes ootas meid ees Gurmaanide öö vol. 2 ehk Termika kontsert selliste lugudega, mis ei ole nii populaarsed kui vallatu "Carmen" ja kaitseväelaste lemmik "Ajateenija". Ehk Termikas esitas enda lugusid, mis ei ole väga populaarsed aga siiski äärmiselt head. Oli mõnus teistmoodi kontsert :) Ja no olgu, eks ikka tuli paar popikat lugu ka, muidu oleks sõbrannad Heidi ja Kerttu poole pealt vist jooksu pannud meie seltsist :D

 

 

Siis olen ma selle aja jooksul juba nii aprilli kui ka mai pusled kokku pannud :) Aprilli kuu pusle oli 2000 tk ja kõige keerulisem, mida üldse kokku olen pannud. Olen ju varem korra selle puslega algust teinud ning peale ääretükkide kokku saamist jätsin tookord pooleli. Seekord ei osanud ma taaskord kuskilt alustada ja mõtlesin ikka pikalt, kas jätan pooleli või mitte. Aga ei, ei. Kui olin suutnud enda jaoks välja mõelda loogika, kust alustada ning mis järjekorras tükid omavahel kokku sobitada, läks juba päris hästi. Pealegi, tegemist oli ju ikkagi maakaardiga ja seal olid nii mõnedki kohad välja loetavad- ka see aitas kenasti kaasa.
Ja maikuu pusle oli juba poole väiksem, sest maikuu oli ju koolikuu.

Mai algul käisin Vanamõisa kevadlaadal veidike tööd tegemas ja tuttavaid kohtamas :) Nägin enda keska paralleelikat, armsat Gretet ja saime temaga terve päev lobiseda. Ja ma loodan, et varsti saab tema tehtud KUMA liblikaid osta!!! :)
Siis oli mai alguses meil veel coaching Saue noortekas ja järgmisel päeval kohe ka üks projektikoolitus, kuhu Imbiga koos tarkusi juurde saama läksime. Vahva koolitus oli, tore koolitaja ja lõbusad inimesed olid kohale tulnud. Eriti vahva oli see, et koolitaja oli suuremat sorti ökosõber ja tegi meile leiba koolitusele, samuti ka oma ürdivõid sinna leiva peale ja isegi kõik idud ja värgid-särgid oli ta kaasa võtnud. Ta ärkas hommikul spetsiaalselt nii vara selleks, et meile oma hääd leiba saaks pakkuda! Ja see oli veel see kena kevadine maikuu päev, mil Saaremaal sadas maha kohev, paks lumi!

14.05 tähistasime emadepäeva. Mõtlesime välja ühe aardejahi, kus igas kümnes punktis meie aias oli üks ülesanne ja vihje. Kui ülesanne lahendatud, võis ema lugeda vihje läbi ning otsida uut punkti, kus siis uus ülesanne. Need 10 ülesannet olid muidugi tema tütarde kohta (a la liida Cristeli ja Violette huviringid ning korruta need Maarja-Liisi omadega). Viimases punktis- meie garaaži katusel- asus ema kingitus. Kuna aga ema pole kunagi seal katusel käinud (katusele viib trepp ning sealt edasi viivad astmed meie pööningule), oli meil probleem- kuidas saab küll ema enda kinigtuse kätte, kui ta üles ronida ei julge? Ega siin pikka arutamist ei olnudki tegelikult , sest kui keegi meist poleks sinna üles roninud, oleks see kingitus ka sinna jäänud ning järgmised harakad oleks selle endale haaranud. Niisiis ronis Cristel katusele ja tõi kingi endaga kaasa.
Meie pere lapsed olid igaüks emale midagi oma käega teinud- Crissu tegi kaardi ja vildist kõrvarõngad (väga nummid!), Lotte tegi puutöös ühe numpari kujukese ja ma tegin ühe vahva raami ilusate sõnadega. Muidugi ei puudunud sellest päevast ka mõnus emadepäeva hommikusöök ja maitsev magustoit!

17,18 ja 20. mai tegelesin rahvatantsuga. Nimelt on Ääsmäel rahvatantsuga tegeletud 25 aastat ja selle raames toimus 20.05 juubelikontsert Vanamõisa vabaõhukeskuses. Kolmapäeva-neljapäeva veetsime õhtud seal proovi tehes ning laupäeval sõitsime ka juba hommikul kohale ning peaaegu terve päeva saime tantsida. Muideks- kõik kontserdi tantsud peale ühe olid meie juhendaja kirjutatud! Kontsert oli väga lõbus ja tantsida on ikka vahva!

Tegin kaardi, kuhu tantsuõpetaja kingituse panime :)

Sellele järgnenud pühapäeval haarasime Cristeli ja ta hea sõbra Kerdo ning sõitsime Andrega loomaaeda. Ei, me ei näinud lumeleopardi AGA- esimest korda Tallinna loomaaias kohtasime lõvi ja tiigrit! Päev oli lõbus ja meil oli tore :)

Rõõmsad näokesed :)

Loomaaeda sõites märkasid lapsed Rocca Al Mare kõrval olevat lõbustusparki. Kuna olin mõni päev tagasi emaga seal kõrval poes käinud, teadsin, et Tivoli seal kõrval hullab. Äkki ma isegi natuke lootsin, et lapsed atraktsioone näevad, sest ma ise olin kunagi ju suuuuuuuuur tivolihull ja oleks ju tore sinna minna ja lasta neil tuuritada. Seega- pärast loomaaeda suundusime Tivolisse, sest neil oligi silma jäänud üks äge atraktsioon (kunagi oli selle nimi Miami) ja nad soovisid sellega sõitma minna. Kuna aga kaugemalt näevad asjad ju palju väiksemad välja, kui need tegelikult on, ei arvanud ma, et nad lähemale jõudes ka päriselt sinna minna tahavad. Ma olin ikka nii mitu aastat vanem, enne, kui sinna peale ronisin. Jõudsime aga lähemale ja ei midagi- nad juba suundusid pileti putka poole. Suunasin neid veidike ühe jaaniussi poole, mis tundus selline sobilik 2-3. klassi jumbudele aga ei neid see huvitanud. Ostsime piletid ära ja nii nad jooksidki selle värgenduse peale- näod väga rõõmsad. Kui aga masin tööle hakkas, muutusid näod üpris kiiresti. Cristel ei naeratanud enam nii laialt, kui enne ja Kerdo suu oli õrnalt lahti ning silmad kuskil kaugusesse vaatamas. Aga ega masin siis täisvõimsusel veel töötanud! See läks veel kiiremaks ja veel kõrgemale! Cristel istus seal ja suhtles Kerdoga, Kerdol suu ikka lahti ja nägu aina valgem. Ma tõsiselt mõtlesin, et kuhu ma nad nüüd saatsin ja äkki ikka oleks pidanud emadelt küsima.
Sõit kestis päris korralikult ja kui see ükskord läbi sai ja lapsed masinalt maha tulid, ohkasin ma kergendatult. Nii, kui nende jalad maad puutusid, muutusid näod kohe sama rõõmsaks tagasi, kui need olid sõitma minnes. Jõudsid nad meie juurde ja kui küsisin, et kuidas oli, oli laste vastus järgmine:
Kerdo: "Päris hirmus oli!"
Cristel: "Oli kiire tõesti. Ma küsisin kogu aeg Kerdolt, et kas tal on ikka kõik korras ja kas jaksab veel sõita. Ta vastas suu ammuli: jaa, jaa"
Noh, mitu korda ma ikka küsisin, et kas ikka kõik korras ja halb ei hakanud. Autosse jõudes nad naersid ja isegi ütlesid, et tegelikult päris vinge oli! No ma väga ootasin, et keegi kas või ühe sõna ütleks, et neile ikka natuke ka midagi meeldis seal; a la, et nägid Tallinna linna kõrgemalt vms.
Ülejäänud autosõidu mõtlesin selle peale, et noh, Cristel on käinud maailmas rändamas ja igasuguste kiirete asjade peal sõitnud ja äkki see polnudki kõige hullem. Pluss oma õde ka veel, ei ole nii hullu väga midagi. Aga äkki Kerdo pole nii väga sõitnud selliste asjade peal ja mis küll ema Ene selle peale kostab ja enam kunagi ei lubata Kerdot selle hullu Liisuga kuhugi. Aga teate mis, asi ei olnud üldse nii! Nimelt mu ema ja nädalake hiljem ka mu kallis Kerttu rääkisid, et Kerdo oli hullult häppi olnud ja maruvahva päev oli tal olnud ja nii tore ikka! Ojeeee! Võin järgmine kordki lapsi Tivolisse sõitma viia; seal on nimelt üks atraktsioon, kus kõik sõidavad alaspidi ja...

    


24. mail toimus ülemaailmne orienteerumispäev, kus Ääsmäegi teist korda osales. Käisin osalejaid registreerimas ja kolmel erineva pikkusega rajal osales kokku 65 inimest, kellest kõige noorem kõigest 1 aasta ja paar kuud vana!

Eelmisel reedel saime meie saunamajas peaaegu kõikige päikesejänkudega (Brita, Kiku, Mario, Martin) kokku. Nii me end, lasteaia rühmakaaslasi, kutsume. Grillisime ja tšillisime ja mjäugusime. Mjäugusime jah, nimelt erinevaid laule. Ükskord oli mõni neist seda mängu proovinud ja hirmus naljakas pidi olema. Proovisin järgi ja oli küll! :D Ja mitte nii lihtne, kui algul arvata võid. Proovi näiteks mjäuguda Busta Rhymes'i osa laulus "Look At Me Now". Ei olnudki nii kerge, või mis? :D Nagu meil alati, oli õhtu pikk ja lõbus ning lauluderohke :)

 

27. mail sõitsime Andrega ratastega Pällu külla, et Reelika (Andre õe) sünnipäeva tähistada. Juba lõunal alustasime väikeste talgutega ja pärast grillisime ja tšillisime ja proovisime jubilastega jalgpalliga mingit sorti mängu mängida. Välja nägi see nii, et meie kui suurte ülesandeks oli pall enda käes hoida seda üksteisele lüües ja väikeste ülesanne oli pall endale nabida ja sama asja proovida endi seas. Üks aasta jalgpalluri karjääri ei näidanud end kõige paremas küljes ja küll see võis naljakas olla vahel :D Igatahes oli tore laupäev!

Päev peale Rellu sünnipäeva ehk pühapäeval oli meil juba mõni aeg tagasi paika pandud tüdrukuteõhtu. Ja seekord veidi suurema kambaga! Nimelt- eelmine aasta abiellus ju meie kallis Kerttu Indrekuga ja 28.05.2016 alustasime tema tüdrukutenädalavahetusega. See aasta tuli kellelgi idee, et tähistame tüdrukuteõhtu aastapäeva! Neiud algulg tegid nalja sellega aga asi sai päris teostuse. Kui eelmine aasta Gerda ja ta õde Gerli Kerttu tüdrukutenädalavahetuseks ära röövisid, oli Kerttu lõpetanud just Gerli laste sünnipäeva ja seda Pipi tegelasena. See aasta oli peaaegu samamoodi- ta oli taas Gerli poiste sünnipäeval, seekord piraadi rüüs ning ära me teda ei röövinud, vaid lasime tal lihtsalt meie juurde sõita- tema enda koju. Olime neidudega terrassile kena lauakese valmis seadnud ja ootasime põhitegelast. Kerttu parkis auto ära, tuli sealt välja, hakkas ukse poole liikuma ja suur oli ta üllatus ning pea oli sassis, kui me nurga tagant välja hüppasime! Veetsime mõnusa õhtupooliku, vaatasime eelmise aasta pilte ja videosid ning muljetasime niisama. Neiud on ägedad!

Meil tööl lõppes 2017/2018 hooaeg ja selle raames võtsime suvehooaja vastu eelmise nädala kolmapäeval toimunud üritusega. Tublid esinejad said vabal laval käia, tunnustasime koostööpartnereid ja silmapaistvaid tegutsejaid meie kõrval, võtsime hooaja kokku, toimus Bingo ja õnneloos, oli kohvik ja lõpus toimusid põnevad tegevused, sellised festivali-stiilis mängud. Taaskord olime tunnistajateks, et meie külas on palju peidetud talente!


Aga nüüd, aga nüüd! Juunikuu! Suvi juba meie poole teel! Varsti hakkab juba puhkus ja siis sõidame Euroopasse aga sellest siis, kui aeg kätte jõudnud on :)

Naudi päeva!
Liisu