Mai on möödunud ja ma tõesti ei tea, kuhu aeg küll kaob.. Pole üle kuu miskit kribanud aga nüüd, aga nüüd teen kiire kokkuvõtliku postituse maikuust ja ausõna tuleb järgmine postitus ikka varem, kui kuu aja pärast. Nii, nii, maikuu, mis sa mulle küll tõid?
21. aprillil käisime oma neidudega (ainult Gerda oli puudu) väljas ehk mina, Heidi, Kerttu ja Triin võtsime esialgu suuna Triinu juurde, et rahulikult end valmis seada ja siis sammud Rock Cafe poole seada. Ja oma sõidu tegime me Taxify'ga ja kiidame lõbusat Taxify autojuhti (mul on Taxify'ga autot tellides ainult lõbusad sõidud olnud). Rock Cafes ootas meid ees Gurmaanide öö vol. 2 ehk Termika kontsert selliste lugudega, mis ei ole nii populaarsed kui vallatu "Carmen" ja kaitseväelaste lemmik "Ajateenija". Ehk Termikas esitas enda lugusid, mis ei ole väga populaarsed aga siiski äärmiselt head. Oli mõnus teistmoodi kontsert :) Ja no olgu, eks ikka tuli paar popikat lugu ka, muidu oleks sõbrannad Heidi ja Kerttu poole pealt vist jooksu pannud meie seltsist :D
Siis olen ma selle aja jooksul juba nii aprilli kui ka mai pusled kokku pannud :) Aprilli kuu pusle oli 2000 tk ja kõige keerulisem, mida üldse kokku olen pannud. Olen ju varem korra selle puslega algust teinud ning peale ääretükkide kokku saamist jätsin tookord pooleli. Seekord ei osanud ma taaskord kuskilt alustada ja mõtlesin ikka pikalt, kas jätan pooleli või mitte. Aga ei, ei. Kui olin suutnud enda jaoks välja mõelda loogika, kust alustada ning mis järjekorras tükid omavahel kokku sobitada, läks juba päris hästi. Pealegi, tegemist oli ju ikkagi maakaardiga ja seal olid nii mõnedki kohad välja loetavad- ka see aitas kenasti kaasa.
Ja maikuu pusle oli juba poole väiksem, sest maikuu oli ju koolikuu.
Mai algul käisin Vanamõisa kevadlaadal veidike tööd tegemas ja tuttavaid kohtamas :) Nägin enda keska paralleelikat, armsat Gretet ja saime temaga terve päev lobiseda. Ja ma loodan, et varsti saab tema tehtud KUMA liblikaid osta!!! :)
Siis oli mai alguses meil veel coaching Saue noortekas ja järgmisel päeval kohe ka üks projektikoolitus, kuhu Imbiga koos tarkusi juurde saama läksime. Vahva koolitus oli, tore koolitaja ja lõbusad inimesed olid kohale tulnud. Eriti vahva oli see, et koolitaja oli suuremat sorti ökosõber ja tegi meile leiba koolitusele, samuti ka oma ürdivõid sinna leiva peale ja isegi kõik idud ja värgid-särgid oli ta kaasa võtnud. Ta ärkas hommikul spetsiaalselt nii vara selleks, et meile oma hääd leiba saaks pakkuda! Ja see oli veel see kena kevadine maikuu päev, mil Saaremaal sadas maha kohev, paks lumi!
14.05 tähistasime emadepäeva. Mõtlesime välja ühe aardejahi, kus igas kümnes punktis meie aias oli üks ülesanne ja vihje. Kui ülesanne lahendatud, võis ema lugeda vihje läbi ning otsida uut punkti, kus siis uus ülesanne. Need 10 ülesannet olid muidugi tema tütarde kohta (a la liida Cristeli ja Violette huviringid ning korruta need Maarja-Liisi omadega). Viimases punktis- meie garaaži katusel- asus ema kingitus. Kuna aga ema pole kunagi seal katusel käinud (katusele viib trepp ning sealt edasi viivad astmed meie pööningule), oli meil probleem- kuidas saab küll ema enda kinigtuse kätte, kui ta üles ronida ei julge? Ega siin pikka arutamist ei olnudki tegelikult , sest kui keegi meist poleks sinna üles roninud, oleks see kingitus ka sinna jäänud ning järgmised harakad oleks selle endale haaranud. Niisiis ronis Cristel katusele ja tõi kingi endaga kaasa.
Meie pere lapsed olid igaüks emale midagi oma käega teinud- Crissu tegi kaardi ja vildist kõrvarõngad (väga nummid!), Lotte tegi puutöös ühe numpari kujukese ja ma tegin ühe vahva raami ilusate sõnadega. Muidugi ei puudunud sellest päevast ka mõnus emadepäeva hommikusöök ja maitsev magustoit!
17,18 ja 20. mai tegelesin rahvatantsuga. Nimelt on Ääsmäel rahvatantsuga tegeletud 25 aastat ja selle raames toimus 20.05 juubelikontsert Vanamõisa vabaõhukeskuses. Kolmapäeva-neljapäeva veetsime õhtud seal proovi tehes ning laupäeval sõitsime ka juba hommikul kohale ning peaaegu terve päeva saime tantsida. Muideks- kõik kontserdi tantsud peale ühe olid meie juhendaja kirjutatud! Kontsert oli väga lõbus ja tantsida on ikka vahva!
Tegin kaardi, kuhu tantsuõpetaja kingituse panime :)
Sellele järgnenud pühapäeval haarasime Cristeli ja ta hea sõbra Kerdo ning sõitsime Andrega loomaaeda. Ei, me ei näinud lumeleopardi AGA- esimest korda Tallinna loomaaias kohtasime lõvi ja tiigrit! Päev oli lõbus ja meil oli tore :)
 |
| Rõõmsad näokesed :) |
Sõit kestis päris korralikult ja kui see ükskord läbi sai ja lapsed masinalt maha tulid, ohkasin ma kergendatult. Nii, kui nende jalad maad puutusid, muutusid näod kohe sama rõõmsaks tagasi, kui need olid sõitma minnes. Jõudsid nad meie juurde ja kui küsisin, et kuidas oli, oli laste vastus järgmine:
Kerdo: "Päris hirmus oli!"
Cristel: "Oli kiire tõesti. Ma küsisin kogu aeg Kerdolt, et kas tal on ikka kõik korras ja kas jaksab veel sõita. Ta vastas suu ammuli: jaa, jaa"
Noh, mitu korda ma ikka küsisin, et kas ikka kõik korras ja halb ei hakanud. Autosse jõudes nad naersid ja isegi ütlesid, et tegelikult päris vinge oli! No ma väga ootasin, et keegi kas või ühe sõna ütleks, et neile ikka natuke ka midagi meeldis seal; a la, et nägid Tallinna linna kõrgemalt vms.
Ülejäänud autosõidu mõtlesin selle peale, et noh, Cristel on käinud maailmas rändamas ja igasuguste kiirete asjade peal sõitnud ja äkki see polnudki kõige hullem. Pluss oma õde ka veel, ei ole nii hullu väga midagi. Aga äkki Kerdo pole nii väga sõitnud selliste asjade peal ja mis küll ema Ene selle peale kostab ja enam kunagi ei lubata Kerdot selle hullu Liisuga kuhugi. Aga teate mis, asi ei olnud üldse nii! Nimelt mu ema ja nädalake hiljem ka mu kallis Kerttu rääkisid, et Kerdo oli hullult häppi olnud ja maruvahva päev oli tal olnud ja nii tore ikka! Ojeeee! Võin järgmine kordki lapsi Tivolisse sõitma viia; seal on nimelt üks atraktsioon, kus kõik sõidavad alaspidi ja...
24. mail toimus ülemaailmne orienteerumispäev, kus Ääsmäegi teist korda osales. Käisin osalejaid registreerimas ja kolmel erineva pikkusega rajal osales kokku 65 inimest, kellest kõige noorem kõigest 1 aasta ja paar kuud vana!
Eelmisel reedel saime meie saunamajas peaaegu kõikige päikesejänkudega (Brita, Kiku, Mario, Martin) kokku. Nii me end, lasteaia rühmakaaslasi, kutsume. Grillisime ja tšillisime ja mjäugusime. Mjäugusime jah, nimelt erinevaid laule. Ükskord oli mõni neist seda mängu proovinud ja hirmus naljakas pidi olema. Proovisin järgi ja oli küll! :D Ja mitte nii lihtne, kui algul arvata võid. Proovi näiteks mjäuguda Busta Rhymes'i osa laulus "Look At Me Now". Ei olnudki nii kerge, või mis? :D Nagu meil alati, oli õhtu pikk ja lõbus ning lauluderohke :)
27. mail sõitsime Andrega ratastega Pällu külla, et Reelika (Andre õe) sünnipäeva tähistada. Juba lõunal alustasime väikeste talgutega ja pärast grillisime ja tšillisime ja proovisime jubilastega jalgpalliga mingit sorti mängu mängida. Välja nägi see nii, et meie kui suurte ülesandeks oli pall enda käes hoida seda üksteisele lüües ja väikeste ülesanne oli pall endale nabida ja sama asja proovida endi seas. Üks aasta jalgpalluri karjääri ei näidanud end kõige paremas küljes ja küll see võis naljakas olla vahel :D Igatahes oli tore laupäev!
Päev peale Rellu sünnipäeva ehk pühapäeval oli meil juba mõni aeg tagasi paika pandud tüdrukuteõhtu. Ja seekord veidi suurema kambaga! Nimelt- eelmine aasta abiellus ju meie kallis Kerttu Indrekuga ja 28.05.2016 alustasime tema tüdrukutenädalavahetusega. See aasta tuli kellelgi idee, et tähistame tüdrukuteõhtu aastapäeva! Neiud algulg tegid nalja sellega aga asi sai päris teostuse. Kui eelmine aasta Gerda ja ta õde Gerli Kerttu tüdrukutenädalavahetuseks ära röövisid, oli Kerttu lõpetanud just Gerli laste sünnipäeva ja seda Pipi tegelasena. See aasta oli peaaegu samamoodi- ta oli taas Gerli poiste sünnipäeval, seekord piraadi rüüs ning ära me teda ei röövinud, vaid lasime tal lihtsalt meie juurde sõita- tema enda koju. Olime neidudega terrassile kena lauakese valmis seadnud ja ootasime põhitegelast. Kerttu parkis auto ära, tuli sealt välja, hakkas ukse poole liikuma ja suur oli ta üllatus ning pea oli sassis, kui me nurga tagant välja hüppasime! Veetsime mõnusa õhtupooliku, vaatasime eelmise aasta pilte ja videosid ning muljetasime niisama. Neiud on ägedad!
Meil tööl lõppes 2017/2018 hooaeg ja selle raames võtsime suvehooaja vastu eelmise nädala kolmapäeval toimunud üritusega. Tublid esinejad said vabal laval käia, tunnustasime koostööpartnereid ja silmapaistvaid tegutsejaid meie kõrval, võtsime hooaja kokku, toimus Bingo ja õnneloos, oli kohvik ja lõpus toimusid põnevad tegevused, sellised festivali-stiilis mängud. Taaskord olime tunnistajateks, et meie külas on palju peidetud talente!
Aga nüüd, aga nüüd! Juunikuu! Suvi juba meie poole teel! Varsti hakkab juba puhkus ja siis sõidame Euroopasse aga sellest siis, kui aeg kätte jõudnud on :)
Naudi päeva!
Liisu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar